Davai poigrajem v ljubov

Mõned ööd tagasi nägin und. Algus oli sama, mis paljudel teistelgi kordadel, aga ma ei mäleta mis seal oli. Siis me kukkusime läbi lume. Ja olime puitmaja pööningul. Kassisuurune rott jooksis irvitades kaadrist läbi. Siis ka kass ise, täpselt kassisuurune. Pea oli ainult keskmisest väiksem. Ja sellest 2/3 moodustas suu irevil hammastega, neid oli mitu rida nagu hail. Ja siis läks kaamera sellise kõverate jalgadega puidust lillepostamendi alla, kust vaatas vastu granaatõun, ta oskas rääkida ka. Aga mis ta rääkis, seda ma jällegi ei mäleta.
Täna oli onu nö teised matused. Kummaline. Aga jah, ilus oli ka, mingil moel. Tehakse asju vastavalt mingitele traditsioonidele, aga kas need kellelegi ka midagi loevad ... Kirikuõpetaja tammus ka jalalt jalale andes mõista, et korralik eestlane kibeleb juba grillima, sest iga hetk võib sadama hakata. Aga tore, et oli inimesi.
Tagasiteel nägime avariikohta - auto esiklaas oli nõgus, eemal oli posti najal jalgratas, vilkuritega politseiauto ... autojuht 18-aastane mees, kaine. Rattur 47-aastane mees, surnud.
Somewhere a Queen is weeping, somewhere a King has no wife.

Just by saying ...

Mulle ei meeldi, et siia ei saa teksti kopeerida. Aga ümber ma seda ka ei hakka trükkima.

Film

The Fall 2006 - väga hea!

The Woods 2006

Titus 1999

You got the love

Most people come to Paris to fall in love. You came here to get slapped.
Täna ma võiks Jõuluvana ja lihavõttejäneseid ka uskuda.

Peter is smart :)

Selliseid laule võiks küll kolm päeva kuulata :)
Blue peab nüüd ise kuidagi hakkama saama. :)

Tore kloun

"I never kissed a black man but I will again!" :D
Aga kuidas olla nii, et ei oleks teiste jaoks "tore" ja enda jaoks päeva lõpuks "kloun"?
Finally?
Ja peale 38km rattasõitu jaksan ma terve pitsa ära süüa. Jah, jaksan küll!

Vahel nad üllatavad

Saatsin täna laiali 6 kirja sooviga saada veidi tööalast infot. Mõtlesin, et heal juhul tuleb kaks vastust. Seni nii palju neid ongi tegelikult tulnud. Esimene teatas, et üks asjapulk on puhkusel. No ok. Ja siis helistati teisest kohast. Vabandati. Et neil ei ole pakkuda seda, mida ma soovisin. Peaaegu oli ta valmis soovitama ka konkurente, aga jättis selle siiski tegemata, sest see poleks päris õige. Ma olin suht üllatunud ja rabatud sellest kõnest. Eestis nii ei tehta ju! Või on hakatud tegema? :)
Homme hommikuks on vaja end jooksvaks mõelda. 10. juuni on juba väga-väga lähedal.

Will & Grace

Up yours, Dorothy! :D
Eksole, lähed raamatupoodi, kingitud raha kaasas - ainult vali. Ja siis oled ca tunni poes. Tasapisi saad kõigi turvameeste, müüjate ja osakondadega tuttavaks. Võtad ühe raamatu, kannad kaasas kuni järgmise leidmiseni, võtad uue, vahepeal on käes kaks raamatut, siis kolm, siis valid neist ühe ja uurid plaate aga sealt pole midagi võtta - keskmist muusikat saab ju ka netis tõmmata. Ajaloo ja religiooni sektsioonis läks kõige kauem. Ja siis tuleb poodi keegi, kes teeb nägu nagu ei näeks sind, püüad samaga vastata - õnnestubki. Tulemus - kaks raamatut, veidi kinkekaarti jääb ülegi.
Mitte et muffinivormide valimine lihtsam oleks :D Väljahääletamise tulemusel võidab must lammas (või hobune?) - silikoonvorm. Enam ma ei karda, et sealt tõrva ja vaike muffinitesse imbub, sest muffinid ise on raudselt tapvamad juba selle tõttu, mis ma sinna sisse panin :)
"There was something about him I couldn`t put my finger on ... and then I put my finger on it."