Neljapäev

Iga kümne aasta järel ühe silmaga uude aastasse? Väike silma sidekesta põletik - miks mitte :) Sellega saab ka lapsi hirmutada, kõik emad siiski ei karda.

Kolmapäev

Muutsin järgmise nädala plaanidest hammaste pärlipesu ära, kuna Õnneliku lõpu eel pole seda praktiline teha.

Teisipäev

Miaga arsti juurde läksime taksoga. Iga kord ma mõtlen, et kas võetakse takso peale. Kordagi pole probleemi olnud. Ok. Terve tee taksojuht kratsis oma kubet. Kahju hakkas, tahtsin talle midagi soovitada - nende satikate või lööbega ei pea koos elama, ilma saab ka täitsa. Aga no eestlane ju ei hakka oma nina teise inimese probleemidesse toppima. Jutt läks kuidagi sellele, et ta oli kunagi mingi aja kesk-Ameerikas elanud ja töötanud. Vaatasin teda silmanurgast ja mõtlesin, et selge millega sa seal tegelesid - lühike siilisoeng, turske keha. Ok, võibolla tehakse kesk-Ameerikas ka muud kui pakitakse pulbrit kilostesse kottidesse. Nii, Mia pandi 5 päevaks hormoonravile. Tiss on täitsa piima täis. Rääkisime ka sellest, et võiks mõned kutsikad ajutiselt pidamisele võtta, kes piima ära jooks, aga läbi pika arutelu jõudsime ikka hormoonisiirupini. Siis jalutasime Hiiule. Kas 1182`l ongi nüüd fix-hind? Kummaline, nii võib pikemaltki lobisema jääda. Rongile ei saanud, küll aga 33 bussile, mis sõidab Koplisse. Istusin seal, kilekott näpus, kotis süstaldes 5 doosi - natuke ajas naerma ka.
Soo Rimist ostsin õhtusöögiks sinki, jäätist ja piparkooke, õlut mul kapis on. Kassas tegelesin inimvaatlusega jälle - neiu mu ees oli närviline, piilus kondoome, punasas, siis vaatas suitsupakke, ja jälle kondoome ja jälle punastas. Ei teagi, kumba ta rohkem osta soovis. Aga ostmata jäigi.
Tooms Hendrik I (kas i järel peaks siin vist punkt olema, muidu on nagu esimene?) digi-jõulukaart on nii kahetimõistetav ... Ok, Vater Unser - Meie Isa Palve ... Aga noh, mingis mõttes ta ju ongi "meie isa" praegu :)
Aitäh, kõht sai poolepeal täis, mis ei tähenda, et jäätis jääks külmkappi endale külmkapilõhna külge haakima.

Esmaspäev

Weekend.

Pühapäev

Pitsa ja Bliss Yoga ... äkki õpib enne jõule veel kõhuga hingama? :)

Laupäev

Naised peaks rohkem kleite kandma.

Noad, pisikesed näod, müts!, vildikad, särk, da Vinci, Apollo, Kosmos ja Sarah Jessica. Hommikul ei tahtnud üldse välja minna.

E 28.11.11

Faust Rež: Aleksander Sokurov

Sokurovi FAUST pole mitte Goethe tragöödia ekraniseering tavapärases mõttes, vaid selle ridade vahelt loetu. Mis värvi on maailm, milles sünnivad kolossaalsed ideed? Mismoodi see lõhnab? Fausti maailm on umbne: maailma raputavad plaanid sünnivad ahtas ruumis, kus ta ringi sebib. Faust on mõtleja, ideede suuvooder, sõnade edastaja, plaanide sepitseja. Anonüümne inimene, keda juhivad lihtsad instinktid: nälg, ahnus, lõbujanu. Õnnetu ja tagakiusatav olend, kes esitab väljakutse Goethe “Faustile”. Milleks jääda pidama hetkesse, kui ometi võiks liikuda edasi? Üha kaugemale ja kaugemale, end üha takka kihutades – märkamata, et aeg seisab paigal. Ja sinugi elu saab otsa.

“FAUST on viimane osa võimu olemusele pühendatud filmitetraloogiast. Kolme esimese filmi peategelased on ajaloolised figuurid: Adolf Hitler (“Moolok”, 1999), Vladimir Lenin (“Sõnn”, 2000) ja keiser Hirohito (“Päike”, 2005). Fausti sümboolne kujund lõpetab selle sarja suurtest mänguritest, kes on oma elu tähtsaimad panused kaotanud. Faust on selles portreede galeriis pealtnäha kohatu tegelane, peaaegu museaalne kirjanduskangelane kesk lihtsat süžeed. Mis on tal ühist nende päriselt elanud inimestega, kes tõusid omal ajal võimu tippu? Armastus sõnade vastu, mida on lihtne uskuda, ja patoloogiline rahulolematus igapäevases elus. Kurjus on üha taastuv ning Goethe sõnastas selle olemuse: “Õnnetud inimesed on ohtlikud.”"

Aleksandr Sokurov, režissöör

We come 1

Kas mehelikud intellektuaalid on nagu ükssarved - unes näed neid küll, aga vabas looduses ringi jooksmas pole neid näinud.

Käisin eile Fausti vaatamas. Sabaga manipulaator oli kuidagi tuttav - alati igal pool ilma, et keegi täpselt näeks või mäletaks, et ta seal oli. Kõik märgid näitavad, justkui oleks see olnud keegi teine. Ja äkki oligi ...

Päris raskelt jälgitav film oli, osa rahvast ei jaksanudki, läksid minema.

Homunculus oli nunnu :)

P 27.11.11

Retk / The Trip Rež: Michael Winterbottom

Võtta kaks koomikut ja jälgida neid mõnulemas oivalistes maitsenaudingutes ei tundu olevat eriti põnev kinokogemus (välja arvatud juhul, kui olete filmi “Minu õhtusöök Andrega” fänn). Kuid Michael Winterbottom, eklektiline Briti režissöör, kelle loomingusse kuulub muu hulgas selline film nagu “Mõrtsukas minu sees” (PÖFF 2010), on suutnud luua vapustavalt kaasahaarava ja humoorika filmi, mis just sellest räägibki.

Koomikud ja näitlejad Steve Coogan ja Rob Brydon (paremini ehk tuntud oma rollidega winterbottomi filmis “Lugu kukest ja pullist”, mille vaimne järg käesolev film mitmeski mõttes on) mängivad selles filmis iseennast veetmas nädalakest PõhjaInglismaa maakohtades. Nende sealviibimine on üksnes näiline, kui Coogan – kes on Brydoni vastumeelselt kaasa kutsunud – peab matka igal päeval kirjutama ühe artikli kohalikule ajalehele ja testima toite mõnes restoranis. Lõunasöögi ajal tegeleb paar teineteise jantliku tögamisega, kuid samal ajal areneb nende vahel rohujuuretasandil konkurents ja nende kuulsuse olemus kuhtub pikkamööda.

Tõelisuse ja väljamõeldise piirid hägustuvad peaaegu tundmatuseni, kui Coogan ja Brydon mängivad iseenda hüperrealistlikke versioone – Coogan seksihullu ajutist Hollywoodi staari ja Brydon tema ebakindlat, kuid endaga rahulolevat partnerit. Nende vaimukas ja hiilgavalt esitatud dialoog on filmi tuumaks ning nende pidev valmidus halvustada kõike päikese all olevat valmistab vaatajale tõeliselt rõõmu. Samas jääb pealispinna all kõlama ka tundeline lugu kuulsusest ja üksildusest, mis teeb filmist mitmekihilise, ainulaadse ja lõpmatult lummava meistriteose.

Seni selle aasta PÖFFi lemmik. Eks paistab, mis homme Faust teeb.

Kell 14:00 paistab hetkeks päike - yr.no

Kui Onu Raivo hakkab rääkima lastetusmaksust, siis paluks enne anda kõigile, kes selleks võimelised ka õigus lapsi saada.
Austraalias olla kohutav palavus, minul varbad külmetavad. Mia arvas hommikul Kalarannas, et on suvi - hakkas vette jooksma. Põlvini (kas koeral on ka kuskil põlved?) vees olles jäi hetkeks mõtlema ja siis tuli välja.

Aga ok, lähen kulutan veidi oma egoistlikku raha kohvikus.
Pilt by Zephyr

K 23.11.11

Ilus poiss Beautiful Boy Rež: Shawn Ku

Kate ja Bill valmistuvad lahutuseks, mida nad on aastaid oodanud, ent pojale Sammyle tervikliku kasvukeskkonna pakkumise nimel edasi lükanud. Nüüd, kus poeg ülikoolis õpib ning igapäevast pere keskel viibimist ei vaja, saavad vanemad "iseendale elama" hakata. Vähemalt nii see näib, kuni Sammy ühel päeval relvaga ülikooli jalutab ja 17 inimest maha laseb. Kaasa arvatud iseenda. Ja nii enda teadmata oma vanemad võimalikest ettekujutatavatest õudusunenägudest traagilisimasse paiskab.

Pärast esialgsest leinast üle saamist, põgenedes vaenulikumaks muutuva pressi ja üldsuse eest, jõuavad nad paradoksaalsel kombel teineteisele lähemale kui nad kunagi olnud on. Paratamatult aga hakkavad mõlemad, nii üksi kui üheskoos, minevikku vaatama. Mõtestama end nii abikaasade kui lapsevanematena. Otsima vastust painavale küsimusele, millele mitte kunagi terviklikku vastust ei saa. Ka (enese)kriitiliseima peeglisse vaatamisega ei ole kunagi võimalik lõplikult välja selgitada, miks nii läks. Kuidas on üldse võimalik edasi liikuda, kui nii suur osa sellest, läbi mille sa oma elu defineerinud oled, hävitatakse päevapealt?

Ei meeldinud - ma ei uskunud neid emotsioone. Need jäid pinnapealseks.

Igavik / Eternity / Tee rak Rež: Sivaroj Kongsakul

Sageli öeldakse, et üks või teine film on atmosfäärne, kuid antud juhul klapib see määratlus nagu rusikas silmaauku. IGAVIK on atmosfäärne, kuid ühtlasi ka poeetiline ja filosoofiline või vahest koguni spirituaalne film. Elu, hauatagune elu ja mälestused elust segunevad tervikuks. Minevik ja olevik käivad käsikäes nagu vastsed armunud.

Film koosneb enamvähem kolmest osast ja algab olevikuga. Hiljuti surnud mees – seega vaim – nimega Wit (Wanlop Rungkamjad) otsib oma maja, et meenutada oma kadunud elu. Surnud tailaste jaoks on väga tähtis säilitada võimalus oma armastatud ligimestega ühendust saada. Olevik suubub peaaegu märkamatult kadunukese noorpõlve, kui wit oli armunud noorde õpetajannasse nimega Koi (Namfon Udomlertlak). Algul kahtleb Koi pisut, kas ta tahab oma ülejäänud elu maal elada, kuid peagi näeb, kui väga wit teda armastab. Naine mõistab, et see armastus kestab igavesti ja jätkub ka teises ilmas. Filmi viimane vaatus kujutab raugaeas Koi elu koos oma lastega. Ta on äsja leseks jäänud ja valmistub ajutiseks eluperioodiks ilma oma suure armastuseta.

Režissöör on väitnud, et IGAVIKU jaoks ammutas ta palju ainest iseenda noorpõlvest ja suhtest vanematega. Tema jaoks on see film meditatsioon armastatud inimese surma üle, austusavaldus sellele.

Armas. See filmi tutvustus siin on küll suht lambist-tekstiga - "raugaeas Koi elu koos oma lastega" - ca 40 aastane naine on rauk? No anna olla :)

T 22.11.11

Nädalavahetus / Weekend Rež: Andrew Haigh

Filmi NÄDALAVAHETUS on kirjutanud, lavastanud ja monteerinud inglane Andrew Haigh. Ühe nädalavahetuse sündmuste taustal rullub lahti liigutav ja empaatiline suhe kahe inimese vahel. Lugu nende armumisest ning selle tagajärgedest on toodud vaatajate ette ausalt ja realistlikult, ühtki detaili ilustamata.

Üles võetud veidi vähem kui kahe nädalaga, portreteerib film kahe äsja kohtunud ja kohe teineteisesse kiindunud geimehe Russelli (Tom Cullen) ja Gleni (Chris New) elu 48 tunni vältel. Algsest üheöösuhtest saab mõlema mehe jaoks elu muutev sündmus, mis paneb neid oma sisemistest soovidest ning veendumustest mõtlema ja nende üle arutlema. Film jutustab geiidentiteedi paradoksidest ja mõistatustest tänapäevases identiteedipoliitika-põhises maailmas, samuti räägib see seksuaalse ligitõmbavuse püsimajäävast salapärast ja tagajärgedest.

NÄDALAVAHETUS ei ole ainult geiarmastusest rääkiv film, vaid on lihtsalt hea armastuslugu.

Egert Rünne
Projekt “Erinevus rikastab"

Meeldis.

R 18.11.11

Tee nagu teisedki / Either Way / Á annan veg Rež: Hafsteinn Gunnar Sigurðsson

TEE NAGU TEISEDKI on teravmeelne ja mänguline draamakomöödia, mille pisike tegevustik on viidud ajas tagasi kaheksakümnendatesse, eemale küladest ja linnadest. Küllap selleks, et kaks peategelast ära lõigata ning oma küsimuste ja vastustega rõhutatult kahekesi (või lausa üksi) jätta.

Islandi teedevalitsuse töötajate Alfedi ja Finnbogi töö on maanteejoonte maalimine ja kilomeetripostide löömine teepeenrasse. Terve suve on nad kodustest eemal, marsivad mööda silmapiirini looklevaid maanteid, ööbivad pisikeses telgis ja näevad tsivilisatsiooni vaid harvadel nädalavahetustel. Kumbki mees ei ole erilises vaimustuses ei oma tööst ega töökaaslasest. Ehk just seetõttu moodustavad nad sedavõrd sümpaatse, veenva ja vaimuka tandemi – Finn on vanem ja elutargem, seevastu tema naisevend Alfred on noor ja juhm ning räägib ja mõtleb enamasti vaid seksist. Või on see tegelikult hoopis teistpidi? Õigupoolest on kogu see muhe ja liigutav 80minutiline filmike üles ehitatud meestevahelisele värvikale dialoogile ja nende suhte arengule.

Vapustavad Islandi meri, jõed, mäed ja viljatud lagendikud on filmis tehniliselt küll ainult taustaks, aga taust on siin vaieldamatult kolmas peaosaline, mille operaator Arni Filippusson on ääretu täpsuse ja meisterlikkusega kaadrisse püüdnud. TEE NAGU TEISEDKI on just see film, mida vaadata kindlasti kinos suurelt ekraanilt.

Siim Rohtla

Hea.

PÖFF

Vene kultuurikeskuses peeti veidi kõnesid, mitte väga sõnaosavaid, siis näidati üht Islandi filmi, mille hiljem üks dirigent peo käigus maailma parimaks nädalavahetuse-kiimast rääkivaks filmiks nimetas. Siis oli üksjagu veini, pisut tantsu, siis veel üks baar, mingi maasturi kongis kodupoole sõitu kuni politsei meid kinni pidas ning lubas mitte trahvi teha kui me jala edasi läheme. Ja viimati kandsin ma ülikonda 12 aastat tagasi.

Demophobia

Ma olen märganud, et mul on probleeme suitsetamisega. Ehk siis täpsemalt suitsetajatega. Kui ma vahepeal hakkasin arvama, et üha enam inimesi tegelevad mittesuitsetamisega, siis viimasel ajal on hakanud tekkima vastupidine tunne. Ja see on häirima hakanud. Ja mitte see, et teised suitsetavad vaid pigem see, et mina ei suitseta. Hiline puberteet ja vajatus kuskile kuuluda? Aga kuidas sa kuskile gruppi kuulud, kui sa pelgad suuremaid inimrühmi? Vabandust, A. Ja T. ka.

"noh vanaisad on meil kõigil toredad targad mehed kahju et lapselastele miskit külge ei hakand" - Jürgen Rooste

"jõuan tagasi koju mu koer on vahepeal rääkima õppinud puhtast igavusest et keegi temaga ei tegele naine on niigi me lastega jännis

koer räägib mulle et tal on tunne et ta peab tegema midagi enda jaoks et ta tunneks end täisväärtusliku ja tähtsana

siiamaani oli ta nagu maetud koju korteriseinte vahele vaid harva telekat vaadates tundis et saab natuke õhku see pidi teda hulluks ajama nüüd aga helistab ta aeg-ajalt automaatvastuvõtjatele ja jätab luulelisi teateid nagu:

ajahämust kerkib hõllandusi pilvepihk on tumm metsaserval kurblik susi ülal katkend taevakumm

istume taga köögilaua ääres mina laua taga taburetil tema põrandal

joon rohelist teed suhkruga kuskil mängib blondie "broken glass" (demo) mõtlen et kui läheks teise tuppa ja küsiks naiselt et kas tema ka on viimasel ajal koeraga kõnelnud aga kuidagi kõhe hakkab

koer küsib mult et kas ma tean veel kedagi kel oleks automaatvastuvõtja"

Helsingi ...

... suhtes olen ma allergiline. Juba kolmas kord enne Helsingisse minekut jäin ma haigeks. Lükkasin sõidu kaks nädalat edasi.

Ja ETV2 näitab Pärdi kontserti Noblessneris - meeldib. Sombusesse laupäeva nagu loodud. Ise istun ka seal kuskil pimeduses, kaugel taga-taga.
Õhtuks teeb dzeimioliveri?

the city

Keegi on ventilaatori tööle pannud ja s...apange liiga selle lähedale unustanud, vaikselt pritsib.

KÜ asju ajades kipub minu rolliks jääma lasteaiakasvataja osa - tee nüüd korralikult edasi ja ära vahi ringi mis teised teevad ja ära lobise ja kuula nüüd tähelepanelikult, mis ma ütlen ... Ja ikka käib üks suur jahmerdamine. Ja siis teatab A., et tema tahaks nüüd taldriku katusele panna. Hallo, klaari enne vanad asjad ära.
Ja siis "ma tean su`st rohkem" kliendid. Sõpru ära ikka kliendiks võta. Maksab kätte.
Ok, sapp välja valatud. Ei hakanudki parem.
Ja kas inimesed ongi rumalad, või ma lihtsalt ei saa aru?

American Horror Story

Kaks esimest osa vaadatud ... The Others ja Amityville Horror ja veel miskit kokku panna, päris hea. Ah jaa, ka veidi Rosemary`s baby`t. Ja üksjagu kinkyt seksi :)

Vaatasin eile ka The Misti - maailma halvimate filmide edetabel sai uue liidri :)
Fox Life peaks varsti ka True Bloodi ja Walking Dead`i uute hooaegadega alustama.
Alati enne magamaminekut kontrolli, kas uks sai ikka lukku ;)

Täna juba tervem.

I hate the mating game.

Sain.

Kas ka võtan, selgub järgmisel nädalal. Püsitagu lainel.

Üritan ennast rahulikuks mõelda. Tunni-kahe pärast olen targem.

What a lovely way to burn

Panin True Blood`i esimesed 3 hooaega tõmbama - ehk saab kena jõulukingi.

Kõigele vaatamata tundub külm talv tulevat.
Ja muidu - üldse ei viitsi.
Kuulasin "Hallo kosmost" täna ja hakkasin mõtlema, et äkki on mul ka mõni liblik-hing ära lennanud. Tagasi saavat neid shamaaniretke ette võttes ja hingesid kristallmuna sisse püüdes ja siis neid endasse tagasi puhudes. Ise seda vist teha ei saa.
Eile vaatasin koos M´ga Mr.Nobody`t ... nii ongi.

Kolmapäev

Täna tööle jõudes oli mul deja vu - tekkis tunne nagu eile oleks ma ka tööl olnud ...

Mehed minu elus

Ja, on tulnud ette ka selliseid ebameeldivusi.
Mis mina meie abiellu tõin oli ilu ja tarkuse absoluutne harmoonia.
Noodid olid juba algusest peale valed.
Elu on pikk aga närvid lühikesed.
Ega kõik ei pea viljapuud olema, mõni võib ka ilupõõsas olla siin issanda loomaaias.
:D
Veidi tsitaate :)
Hoopis need irvitavad teiste üle kes teevad inimestele lühikesi maju.
Sõbrakomm "Alibi" - nüüd eesti keeles.

Making banana pancakes

Kui laiadele massidele võib tunduda, et mis kultuuripealinn see Tallinn ikka on, siis neile, kes selle üritustest vähegi osa on võtnud ja veel ka edaspidi võtavad on osaks saanud veidi teisi emotsioone. Aga kui neid saada vahetult koos ja läbi korraldajate, siis on see ikka veel 100x parem - aitäh ;)

Eile kuulasin siis elus esimest korda Pärti. Jah, esimest korda. Paari nädala eest nägin ära ka oma esimese ooperi. Aga see selleks :) Esimeseks kuulamiseks oli hea kuulata Pärdi kasvamist - alguses oli peas mõte, et "mismõttes see on Pärt?!", lõpuks aga - emotsioonid.
Siis saleda Mia juurest läbi ja Topsi, siis pisut liiklushuligaansust ja F-hoonesse - jaa, eile oli üle pika aja pidu :)
Nüüd banaanipannkoogid ja varsti püksijahile.
Ja liblikad on aga seda ma olen rääkinud vaid talle :)

Ma ei käi poes

Ma ostan netist. James Franco - Palo Alto stories. Shout Out Louds - Work. The Funeral Party - Golden Age of Knowere. Ja Property of England Patriots Aussiebumilt :)

Öösel ärkasin paar korda hirmuga üles, lina oli selja alt märg. Ei mäleta suuremat osa unest aga asi lõppes sellega, et otsustasin endal parema käe keskmise sõrma maha lõigata. Et lihtsam oleks luud läbi lõigata, rebisin umbes 1cm ulatuses sõrme keskmise liigese kohalt liha maha, ise imestasin, et pole üldse valus. Siis ma ei leidnud midagi, millega luud läbi lõigata ja otsustasin, et las jääb. Ja liha hakkas kohe tagasi peale kasvama.

Millal on "küllalt"?

Kas edasi lükatud otsused ning järelemõtlemised annavad ming suurema kindlustunde kui kiired ja spontaansed otsused? Tattoo tegin ära? Tegin. Kas nüüd peaks ette võtma selle, mis "plaanide" järgi peaks juhtuma alles 2,5 aasta pärast? Otsustades veidi enamat kui see, kas täna osta maasika- või virsikumaitselist jogurtit (tegelikult ma juba mitu kuud ei söö jogurtit) tundub pisut hirmutav. See lööb rutiini sassi ja just rutiin on see, mis annab mu elule mingi turvalisuse. Samas juba ammu ootan ma mingit raputust ... Aga kas ma suudan? Kas ma oskan? Kas ma olen piisavalt hea?

I wait, I wait so patiently.

I`m quiet as a cup.

I hope you`ll come and rattle me.

Quick! Come wake me up!

Filmisoovitus

Melanhoolia.

Timuka tütar

Kui ühel päeval ei õnnestu, siis proovi uuesti. Täna läks kinga ja muu ostmine palju ladusamalt, lõpuks ei saanud pidama :)
Muud ei miskit.

Honey, I`m home!

Nagu arvata oligi, läks koosolek suht kiiresti laadaks. Aga kuna mul vist ikka meeldib kamandada, siis sain asja kontrolli all hoitud. Ja lõpuks saime päris ok lahenduse. Tõstame pisut maksu ja muus osas jääb kõik samaks. Korter 9 oli kenasti abiks. Peaksteda veidi selle eest ka tänama. Tundub asjalik tüüp. Ühel hetkel saab äkki ta isegi juhatusse meelitatud.

Aga praegu tahaks küll hõljuda veepinnal ülespoole vahtides.

Kamm

"Ma olen väga ilus, aga ma ei näita seda välja."

Kui nüüd leiaks ka kammi, millega lahti kammida need juhtmed, mis KÜ rahasid lugedes sassi on läinud. Tegin omad arvutused, mille järgi ei peaks üldse majaelanikelt nii palju raha juurde küsima, aga raamatupidaja, kellel loodetavasti on ka vastav haridus, arvab teistmoodi. Näiteks majahoidja palgast suurema osa moodustab igakuine puhkusekohustuse tasu ... Majahoidja puhkab iga kuu 1/3 võrra rohkem kui reaalselt tööd teeb? 2+2=kuipaljuvaja hakkab sedasi täitsa loogilisena tunduma. Aga ma ei jäta seda asja enne nii, kuni mulle pole asju mingist materjalist, aga siiski kindlasti punaseks tehtud!
Eile Haapsalus oli ka veider. Kolasime kuskil seal üleval, holmide vahel või mis nad on. Kommenteerisin üht maja, mitte väga karmilt aga noh ... ja siis teisel pool teed kõndinud ujumisriietes naine küsib, kas soovite lähemalt vaadata? M. teatas kohe, et muidugi. Mina olin suht "nagu mis mõttes?" Jalutasime aias, vaatasime vaateid, kuulasime lugusid krõbedatest kokredest ... M. küsis siis, et kas seal üleval tornis on vaid üks tuba. No aga tulge vaadake ise, saime vastuseks. Mina siis, et ei, aitäh. Aga M., et muidugi, hea meelega. No ja siis majaperenaine ees, meie järel - esik, elutuba, veranda, teise korruse magamistoad, vannituba, kolmanda korruse "me ei ole sellele ruumile veel otstarvet leidnud aga küll me leiame", terrass ja seejärel torn. "Sensuaalse" tormivaatlus-madratsiga. No jube maja oli. Selline "hakkame siit ehitama ja vaatame milline tuleb", kuigi sel olla isegi päris arhitekt taga olnud. Elutoa seinal rippus küll ka üks Okas.
Aga kõige rabavam oli ikkagi see, et võõtas inimene laseb veel võõramad inimesed enda majja, tassib nad oma magamistubadesse ja vannituppa. Ma ei saa aru, no ei saa :)
Okase muuseumis olid mõned tööd müügiks. Üks mulle meeldis. 540 euri. Jah?

Hi. I like you. (a lot)

Käisin poes. Ei plaaninudki osta midagi aga 9.95 pükste eest ja särk sama - pole paha. Keti saa ka nüüd lõpuks libedamaks. Uus särk oli vaja kohe selga ka panna. Ja siis Toit`si sööma. Nokin ja nokin oma kaela kallal kuni tunnen, et märjaks läheb ... Korraga olen nagu need tüübid praegu Alien versus Predator filmis. Kael üleni verine. Tormasin vetsu, et end puhtaks teha. Vaatasin, et ikka ei saa asja. Mässisin end vetsupaberisse ja jooksin apteeki. Proviisor oli väga abivalmis. Maksin ära ja vaatasin talle silma: "Võibolla aitate selle plaastri peale ka panna?" Kahesendise alkoholilapiga tõmbas haava üle ja ütles, et nüüd sai küll liiga suur plaaster valitud :) Aga jah, ellu jäin :)

Õhtul oli KÜ koosolek - nõuame aga ise ei taha vastutada. Iga kord sama tants. Peaks äkki muusikat vahetama?
Homme Haapsallu. T., aitähh juba ette. Püüan leida kena magneti :)

Reede

Täna ma kogesin jultumust. Pesuehtsal moel. Aimu sain sellest küll juba nädala alguses. Mõnes mõttes naljakas, samas päris rõve. Teisest küljest - meeleheitlik. See vist oligi hetkel see, mis asja naljakaks tegi. Aga veidi aega ja peeglit ning see võin olla mina :)

Hea päev tühjaks päevaks ja moos

1. IF SOMEONE SAYS “IS THIS OK?” YOU SAY?

Beautiful boy

2. WHAT WOULD BEST DESCRIBE YOUR PERSONALITY?

Who do you love now?

3. WHAT DO YOU LIKE IN A GUY/GIRL?

Too close for comfort

4. HOW DO YOU FEEL TODAY?

Reasons (Saturday night)

5. WHAT IS YOUR LIFE’S PURPOSE?

Night work

6. WHAT IS YOUR MOTTO?

I remember

7. WHAT DO YOU THINK OF YOUR PARENTS?

Tin man

8. WHAT DO YOU THINK ABOUT VERY OFTEN?

Last call

9. WHAT IS 2+2?

The water

10. WHAT DO YOU THINK OF YOUR BEST FRIEND?

Missä muruseni on

11. WHAT DO YOU THINK OF THE PERSON YOU LIKE?

Illusioon

12. WHAT DO YOU WANT TO BE WHEN YOU GROW UP?

Troubled me

13. WHAT DO YOU THINK WHEN YOU SEE THE PERSON YOU LIKE?

Rome wasn`t built in a day

14. WHAT DO YOUR PARENTS THINK OF YOU?

Addicted to you

15. WHAT WILL YOU DANCE TO AT YOUR WEDDING?

Athene (Hercules and Love Affair)

16. WHAT WILL THEY PLAY AT YOUR FUNERAL?

Stället som jag kommer från - The place where I come from (Bo Kaspers Orkester)

17. WHAT IS YOUR HOBBY/INTEREST?

To be forgiven

18. WHAT IS YOUR BIGGEST SECRET?

George's Waltz 1

19. WHAT DO YOU THINK OF YOUR FRIENDS?

Solo por ti (Just for you)

20. WHAT WILL YOU POST THIS AS?

Nothing compares to you

LAST BUT NOT LEAST ...

Name the song you`re listening to and add "with my penis" -
Vi kommer aldrig att dö (We will never die) with my penis

Päev 6

Hetkel sajab. yr.no arvab, et veel poolteist tundi. Proovin siis Ooperi Avenüüle poodlema minna. Oleks nagu aeg - 6 päevaga vaid 2 postkaarti osta pole just väga turismi toetav tegevus :)
Äsja tubase lapsena tegin küll ühe neti-ostu, aga see läks teise maailma otsa.

Päev 5

Eiffel, rue Mallet-Stevens, Park Citroen, Pantheon, ujula, õhtusöök. :)

Päev 4

Uni on.
Anna palun Võssotskile mu kitarr ja mulle veidi raha takso jaoks ... Vahelduseks "kodust" muusikat kuulata on hea :)
C. käib närvidele :D
Aga lõuna ajal saime S`i ja J.-C.`ga Araabia Instituudi juures kokku, et siis Zaha Hadidi paviljoni ja tema tööde näitust vaadata. Päris huvitav, kuigi ma ei saa väga aru sellise high-tech arhitektuuri mõtekusest. Muidugi on see äge ja mõnest aspektis ka kasulik ja kergesti kõigi elujuhtumitega kohandatav. Aga selle hind ... Näiteks Araabia Instituudi metallist fassaad (Jean Nouveli tehtud, muide), mis reageerib päikesevalgusele, peaks liikuma automaatsete mehhanismide abil ... aga ajamid olid siin-seal katki ja seega terve süsteem ei töötanud :) Ja ilmselt ei vaevu keegi seda ka korda tegema :)
Dominique Perrault`i tehtud Rahvusraamatukogu oli üksjagu asjalikum. Kuigi ... :) Alguses oli selle klaasfassaad täitsa paljas. Ja siis hakkasid raamatud pleekima. Alles seejärel lisati nelja hooneploki fassaadide ette ruumidesse puidust paneelid, mida saab ka avada vajadusel.
Ja siis on vahel endal piinlik, kui Pagari projektis mõni väike viga sees on :D
Raamatukogust edasi oli suur kvartal sotsiaalmaju. Aga mitte selliseid nagu näiteks Männikul või Lasnamäel. Nendes majades oli rohkem arhitektuuri, kui paljudes eratellijatega majades Eestis. Aga arhitektuurile vaatamata olid need majad linnaplaneeringuliselt jube tihedalt külg külje vastas.
Õhtul Montmartre?

Päev 3

Eilne õhtu venis veidi pikaks. Aga hommikul olin ma ikka kell 9 üleval, justkui valmis tööle minema.
Võtsin kiire hommikusöögi ja sõitsin rattaga S. juurde, et turule ja ujuma minna. Prantsusmaa on ka üksjagu manjaana-maa, kõik peale liikluse käib siin väga aeglaselt.
Turul mul ei meeldi käia, seal tekkib mul foobia, et kõik tahavad mu rahakotti endale. Aga kui 1 euro eest saab kaks ananassi ja teise euro eest kolm melonit, siis tegelikult isegi käiks turul :)
Välismaa ujulad on kõik unisex, täpselt nagu Horvaatiaski. Kõik ruumid on ühised. Ja puhtusega on nagu on. Aga kõik kannavad ujumismütse. Ma siis ka. Tundus, et sedasi sileda peaga on isegi lihtsam ujuda.
Midagi turistlikku täna ei teinudki. C. küsis, et kas ma siia siis ujuma tulingi?! :D Ma ei viitsi ennast ta ees enam õigustada, tal on mingid klassi- ja muud probleemid.
Õhtupoole taas S. juurde ahjukana sööma.
Homme peaks plaanis olema Zaha Hadidi näitus ja siis miski väljanäitus, kuhu peened ja peenemad end näitama tulevad, me siis ka :)

Päev 2

Need välismaa hommikusöögid on ikka imelikud, tuvidele mõeldud rohkem.
Võtsin hommikul taas ratta ja hakkasin siis kommunistise peakorterit otsima. Vist sain vähem kui poole tunniga hakkama, kui ei, siis seekord pidi rattasõidu eest maksma ka. Päris kohe ei saanud ma kommunistide hoovi, aga julge hundi rind on karvane, vahel ka rasvane. Mul siis ka. Nu ja kui ma majas sees pildistama hakkasin siis juhtus see, mis Prantsusmaal vist väga tavaline - tuleb tädi ja räägib. Ma "möh? ma olen turist m ei saa aru" :) Üks neiu siiski oskas inglise keelt ka ja hakkas pragama. Et põhimõtteliselt on see kõik salajane ja isegi Eestist tulnud arhitektil pole õigust pildstada aga kui ma eda vaid enda jaoks tegin siis pole nii palju probleemi ... Aga Kui ma need Facebooki üles panen, vaat siis tulevad probleemid! Ja tere oleks ka viisakas öelda ... no jah, selle viimasega olen ma nõus :) Aga maja on äge - toedub vast mingi 6 posti peal vundamendile, st maja on sisuliselt õhus.
Edasi läksin jala. Kuni olin du Pere Lachaise surnuaial. Ei leidnud ei Morrisoni ega Piafi aga muidu oli ilus. Lõunaks üks baquette, siis ile Saint Louis. Ja siis üle silla oligi Notre Dame. Väljast suht tavaline maja :) Aga sees tekkis küll veidi teistsugune tunne kui muudes kirikutes kus ma olen käinud. Raskepärasem. Nagu suruks peale. Samas jällegi selline tunne, nagu vaikselt tahaks kirik maast lahti tõusta.
Nüüd väike paus ja siis õhtust sööma. Ei tea, mis Pariisis reede öösel tehakse?
Ei, ooperi restoran hinnati liiga kalliks. Läksime siis miskisse tearti-bistroosse. Artitshokk ja pardi rind ning shokolaadi-napoleon. Polnud paha. Siis õks nurgabaar (keset miskit tänavat) ja Freedj (parem muusika kui Tallinna baarides kus ma käinud ei ole :)). Nüüd kodu. Eiffel ei blingi. Ilmselt edgari-reziimil.
Aga jah, seda ma tahtsin veel öelda, et Pariisis minnakse reeglina üle tee punasega.
Homme ujuma ja äkki jõuab siis ka Eiffelisse.

Päev 1

Pariis on mõnus. Siis kui ma lõpuks metroost väljapääsu leidsin, tundus kõik väga õige.
Korter on imepisike, aga vaade on üle kogu linna. Rõdult vasakule jääb Notre Dame, vasakule Eiffeli torn. Kohe maja ees on Louvre. Ja üldiselt kõik muu jääb ka siia lähedale :)
C. pidas mulle pika loengu Pariisi ajaloost, rääkides iga maja kohta pikalt ja laialt. Seetõttu lükkus ka S`ga kokkusaamine natuke liiga pikalt edasi. Hakkasime siis mulle ratast otsima. Krediitkaarti ei tunnistanud 3 rattaposti, ja ma polnud ainuke, ka teised olid hädas. Lõpuks sain ratta ja suundusime läbi toidupoe S`i ja J-C`i juurde õhtust sööma. Ökoloogilised tomatid, makrell, lõhe ja kilepakivein :)
Homme siis lähen turistiks, rattaga :)

Juhuslik puudutus.
Tunne.
Mõte.
Eitus.

Ei kutsutud

Aga see selleks. Eks lähen esmaspäeval ise.

Rääkisin M´le, et laulu- ja tantsupidu pole päris minu jaoks, et see ei jõua minuni ... aga praegu ETV2 vaadates nagu ikka jõuab küll. Ilus :)
Ja siis ma avastasin, et kui püksid ei ole liiga kitsad, siis on ka päris hea :)

Suvi

Alates eilsest on tunne, et nüüd on suvi. Ja ööd jäävad lühikeseks. Ja Pelgulinna vene noored on viisakad - soovivad head isu eesti keeles kui sa öösel kell 1 Statoili taga hamburgerit sööd. Ja Martini Royale võiks olla mu selle suve jook küll :)

Laupäeva hommik

Viimasel ajal on unenäod tagasi. Täna öösel nägin unes, kuidas Tallinna kohal kaks lennukit kokku põrkasid ja alla kukkudes veel kolmandatki tabasid. Tundus reaalne. Lennuõnnetuse-unenäod olevat kõige rohkem seotud mõtetega. Lennuõnnetus viitavat ülemõtlemisele ja peale puhkuse andmise vajadusele. Samuti võib see viidata kontrolli puudumisele mingile asjala oma elus. Aga seda me teame juba niigi :)

Olla mees?

Või mitte olla? Selles on küsimus.
Täna õhtul ma ilmselt olen alla keskmise mehe ja kontserdi ajal luban endale veidi emotsionaalsust :D
On his face is the map of the world :)

5 päeva Marsini

1. "Escape"
2."Night of the Hunter"
3."Attack"
4."Vox Populi"
5."From Yesterday"
6."A Beautiful Lie"
7."This Is War"
8."100 Suns"
9."L490"
10."Hurricane"
11."Alibi"
12."Revenge"
13."The Kill"
14."Closer to the Edge"
15."Search and Destroy"
16."The Fantasy"

Lisalugu
17."Kings and Queens"

Let me do my Oprah listening pose

Jeff Thomas by Juan Deleon

Davai poigrajem v ljubov

Mõned ööd tagasi nägin und. Algus oli sama, mis paljudel teistelgi kordadel, aga ma ei mäleta mis seal oli. Siis me kukkusime läbi lume. Ja olime puitmaja pööningul. Kassisuurune rott jooksis irvitades kaadrist läbi. Siis ka kass ise, täpselt kassisuurune. Pea oli ainult keskmisest väiksem. Ja sellest 2/3 moodustas suu irevil hammastega, neid oli mitu rida nagu hail. Ja siis läks kaamera sellise kõverate jalgadega puidust lillepostamendi alla, kust vaatas vastu granaatõun, ta oskas rääkida ka. Aga mis ta rääkis, seda ma jällegi ei mäleta.
Täna oli onu nö teised matused. Kummaline. Aga jah, ilus oli ka, mingil moel. Tehakse asju vastavalt mingitele traditsioonidele, aga kas need kellelegi ka midagi loevad ... Kirikuõpetaja tammus ka jalalt jalale andes mõista, et korralik eestlane kibeleb juba grillima, sest iga hetk võib sadama hakata. Aga tore, et oli inimesi.
Tagasiteel nägime avariikohta - auto esiklaas oli nõgus, eemal oli posti najal jalgratas, vilkuritega politseiauto ... autojuht 18-aastane mees, kaine. Rattur 47-aastane mees, surnud.
Somewhere a Queen is weeping, somewhere a King has no wife.

Just by saying ...

Mulle ei meeldi, et siia ei saa teksti kopeerida. Aga ümber ma seda ka ei hakka trükkima.

Film

The Fall 2006 - väga hea!

The Woods 2006

Titus 1999

You got the love

Most people come to Paris to fall in love. You came here to get slapped.
Täna ma võiks Jõuluvana ja lihavõttejäneseid ka uskuda.

Peter is smart :)

Selliseid laule võiks küll kolm päeva kuulata :)
Blue peab nüüd ise kuidagi hakkama saama. :)

Tore kloun

"I never kissed a black man but I will again!" :D
Aga kuidas olla nii, et ei oleks teiste jaoks "tore" ja enda jaoks päeva lõpuks "kloun"?
Finally?
Ja peale 38km rattasõitu jaksan ma terve pitsa ära süüa. Jah, jaksan küll!

Vahel nad üllatavad

Saatsin täna laiali 6 kirja sooviga saada veidi tööalast infot. Mõtlesin, et heal juhul tuleb kaks vastust. Seni nii palju neid ongi tegelikult tulnud. Esimene teatas, et üks asjapulk on puhkusel. No ok. Ja siis helistati teisest kohast. Vabandati. Et neil ei ole pakkuda seda, mida ma soovisin. Peaaegu oli ta valmis soovitama ka konkurente, aga jättis selle siiski tegemata, sest see poleks päris õige. Ma olin suht üllatunud ja rabatud sellest kõnest. Eestis nii ei tehta ju! Või on hakatud tegema? :)
Homme hommikuks on vaja end jooksvaks mõelda. 10. juuni on juba väga-väga lähedal.

Will & Grace

Up yours, Dorothy! :D
Eksole, lähed raamatupoodi, kingitud raha kaasas - ainult vali. Ja siis oled ca tunni poes. Tasapisi saad kõigi turvameeste, müüjate ja osakondadega tuttavaks. Võtad ühe raamatu, kannad kaasas kuni järgmise leidmiseni, võtad uue, vahepeal on käes kaks raamatut, siis kolm, siis valid neist ühe ja uurid plaate aga sealt pole midagi võtta - keskmist muusikat saab ju ka netis tõmmata. Ajaloo ja religiooni sektsioonis läks kõige kauem. Ja siis tuleb poodi keegi, kes teeb nägu nagu ei näeks sind, püüad samaga vastata - õnnestubki. Tulemus - kaks raamatut, veidi kinkekaarti jääb ülegi.
Mitte et muffinivormide valimine lihtsam oleks :D Väljahääletamise tulemusel võidab must lammas (või hobune?) - silikoonvorm. Enam ma ei karda, et sealt tõrva ja vaike muffinitesse imbub, sest muffinid ise on raudselt tapvamad juba selle tõttu, mis ma sinna sisse panin :)
"There was something about him I couldn`t put my finger on ... and then I put my finger on it."

Kõige väiksem suur

Kevad on aga ikka ei viitsi.

O`Neill

Tüüpiline - "ma ei saa jooksma minna, kuna mul pole midagi selga panna!!!"
Õnneks enam seda ettekäänet ei ole. Avapauk tehtud. 0-kraadiga 4,4km. Kui Kalamaja pargis veel 2 ringi teha ja edasi-tagasi otsasid pikendada, siis saab juba paraja pikkuse kätte. Ööjooksuni on ju veel vaid alla kahe kuu jäänud.
Kui nüüd Endomondo ka kuskile pista oleks, siis oleks juba päris tore :)

LH

Ja nüüd pubbi.

Parallel universe

Vana aasta lõpp. Aitähh neile, keda eile-täna näha sai :)

Veel pilte

New York Fashion Week

Täna pole vaja lugeda

Vaadake pilte.

rip

Ei vedanud kolme aastat välja, veidi alla kuu jäi puudu. 21.02.08-26.01.11 Täna otsustati, et ei reanimeerita.

Ja siis 02.11.10-05.02.11 ...

Ja ...-07.02.11

Selline aasta algus.

Hurts - Stay

Lõpuks pole muud kui armastus

Ewerti ja Draakonite uus plaat, mis peaks aprillis välja tulema, tundub saavat veidi reipam kui eelmine. Mii laik juba.
Pipart ostsin ennist ka. Õhtul saab pildid, pisikesed kahjuks, aga homsest Elisas. Või noh peaaegu.