"Ma olen väga ilus, aga ma ei näita seda välja."Kui nüüd leiaks ka kammi, millega lahti kammida need juhtmed, mis KÜ rahasid lugedes sassi on läinud. Tegin omad arvutused, mille järgi ei peaks üldse majaelanikelt nii palju raha juurde küsima, aga raamatupidaja, kellel loodetavasti on ka vastav haridus, arvab teistmoodi. Näiteks majahoidja palgast suurema osa moodustab igakuine puhkusekohustuse tasu ... Majahoidja puhkab iga kuu 1/3 võrra rohkem kui reaalselt tööd teeb? 2+2=kuipaljuvaja hakkab sedasi täitsa loogilisena tunduma. Aga ma ei jäta seda asja enne nii, kuni mulle pole asju mingist materjalist, aga siiski kindlasti punaseks tehtud!
Eile Haapsalus oli ka veider. Kolasime kuskil seal üleval, holmide vahel või mis nad on. Kommenteerisin üht maja, mitte väga karmilt aga noh ... ja siis teisel pool teed kõndinud ujumisriietes naine küsib, kas soovite lähemalt vaadata? M. teatas kohe, et muidugi. Mina olin suht "nagu mis mõttes?" Jalutasime aias, vaatasime vaateid, kuulasime lugusid krõbedatest kokredest ... M. küsis siis, et kas seal üleval tornis on vaid üks tuba. No aga tulge vaadake ise, saime vastuseks. Mina siis, et ei, aitäh. Aga M., et muidugi, hea meelega. No ja siis majaperenaine ees, meie järel - esik, elutuba, veranda, teise korruse magamistoad, vannituba, kolmanda korruse "me ei ole sellele ruumile veel otstarvet leidnud aga küll me leiame", terrass ja seejärel torn. "Sensuaalse" tormivaatlus-madratsiga. No jube maja oli. Selline "hakkame siit ehitama ja vaatame milline tuleb", kuigi sel olla isegi päris arhitekt taga olnud. Elutoa seinal rippus küll ka üks Okas.
Aga kõige rabavam oli ikkagi see, et võõtas inimene laseb veel võõramad inimesed enda majja, tassib nad oma magamistubadesse ja vannituppa. Ma ei saa aru, no ei saa :)
Okase muuseumis olid mõned tööd müügiks. Üks mulle meeldis. 540 euri. Jah?
Eile Haapsalus oli ka veider. Kolasime kuskil seal üleval, holmide vahel või mis nad on. Kommenteerisin üht maja, mitte väga karmilt aga noh ... ja siis teisel pool teed kõndinud ujumisriietes naine küsib, kas soovite lähemalt vaadata? M. teatas kohe, et muidugi. Mina olin suht "nagu mis mõttes?" Jalutasime aias, vaatasime vaateid, kuulasime lugusid krõbedatest kokredest ... M. küsis siis, et kas seal üleval tornis on vaid üks tuba. No aga tulge vaadake ise, saime vastuseks. Mina siis, et ei, aitäh. Aga M., et muidugi, hea meelega. No ja siis majaperenaine ees, meie järel - esik, elutuba, veranda, teise korruse magamistoad, vannituba, kolmanda korruse "me ei ole sellele ruumile veel otstarvet leidnud aga küll me leiame", terrass ja seejärel torn. "Sensuaalse" tormivaatlus-madratsiga. No jube maja oli. Selline "hakkame siit ehitama ja vaatame milline tuleb", kuigi sel olla isegi päris arhitekt taga olnud. Elutoa seinal rippus küll ka üks Okas.
Aga kõige rabavam oli ikkagi see, et võõtas inimene laseb veel võõramad inimesed enda majja, tassib nad oma magamistubadesse ja vannituppa. Ma ei saa aru, no ei saa :)
Okase muuseumis olid mõned tööd müügiks. Üks mulle meeldis. 540 euri. Jah?
No comments:
Post a Comment