Ma ei käi poes

Ma ostan netist. James Franco - Palo Alto stories. Shout Out Louds - Work. The Funeral Party - Golden Age of Knowere. Ja Property of England Patriots Aussiebumilt :)

Öösel ärkasin paar korda hirmuga üles, lina oli selja alt märg. Ei mäleta suuremat osa unest aga asi lõppes sellega, et otsustasin endal parema käe keskmise sõrma maha lõigata. Et lihtsam oleks luud läbi lõigata, rebisin umbes 1cm ulatuses sõrme keskmise liigese kohalt liha maha, ise imestasin, et pole üldse valus. Siis ma ei leidnud midagi, millega luud läbi lõigata ja otsustasin, et las jääb. Ja liha hakkas kohe tagasi peale kasvama.

Millal on "küllalt"?

Kas edasi lükatud otsused ning järelemõtlemised annavad ming suurema kindlustunde kui kiired ja spontaansed otsused? Tattoo tegin ära? Tegin. Kas nüüd peaks ette võtma selle, mis "plaanide" järgi peaks juhtuma alles 2,5 aasta pärast? Otsustades veidi enamat kui see, kas täna osta maasika- või virsikumaitselist jogurtit (tegelikult ma juba mitu kuud ei söö jogurtit) tundub pisut hirmutav. See lööb rutiini sassi ja just rutiin on see, mis annab mu elule mingi turvalisuse. Samas juba ammu ootan ma mingit raputust ... Aga kas ma suudan? Kas ma oskan? Kas ma olen piisavalt hea?

I wait, I wait so patiently.

I`m quiet as a cup.

I hope you`ll come and rattle me.

Quick! Come wake me up!

Filmisoovitus

Melanhoolia.

Timuka tütar

Kui ühel päeval ei õnnestu, siis proovi uuesti. Täna läks kinga ja muu ostmine palju ladusamalt, lõpuks ei saanud pidama :)
Muud ei miskit.

Honey, I`m home!

Nagu arvata oligi, läks koosolek suht kiiresti laadaks. Aga kuna mul vist ikka meeldib kamandada, siis sain asja kontrolli all hoitud. Ja lõpuks saime päris ok lahenduse. Tõstame pisut maksu ja muus osas jääb kõik samaks. Korter 9 oli kenasti abiks. Peaksteda veidi selle eest ka tänama. Tundub asjalik tüüp. Ühel hetkel saab äkki ta isegi juhatusse meelitatud.

Aga praegu tahaks küll hõljuda veepinnal ülespoole vahtides.