Eile Haapsalus oli ka veider. Kolasime kuskil seal üleval, holmide vahel või mis nad on. Kommenteerisin üht maja, mitte väga karmilt aga noh ... ja siis teisel pool teed kõndinud ujumisriietes naine küsib, kas soovite lähemalt vaadata? M. teatas kohe, et muidugi. Mina olin suht "nagu mis mõttes?" Jalutasime aias, vaatasime vaateid, kuulasime lugusid krõbedatest kokredest ... M. küsis siis, et kas seal üleval tornis on vaid üks tuba. No aga tulge vaadake ise, saime vastuseks. Mina siis, et ei, aitäh. Aga M., et muidugi, hea meelega. No ja siis majaperenaine ees, meie järel - esik, elutuba, veranda, teise korruse magamistoad, vannituba, kolmanda korruse "me ei ole sellele ruumile veel otstarvet leidnud aga küll me leiame", terrass ja seejärel torn. "Sensuaalse" tormivaatlus-madratsiga. No jube maja oli. Selline "hakkame siit ehitama ja vaatame milline tuleb", kuigi sel olla isegi päris arhitekt taga olnud. Elutoa seinal rippus küll ka üks Okas.
Aga kõige rabavam oli ikkagi see, et võõtas inimene laseb veel võõramad inimesed enda majja, tassib nad oma magamistubadesse ja vannituppa. Ma ei saa aru, no ei saa :)
Okase muuseumis olid mõned tööd müügiks. Üks mulle meeldis. 540 euri. Jah?