Laul, mis jääb - Draamateater

 

Märt Avandi

Pääru Oja

Juuni ei alanudki

Nägin eile inimest. Pilk ta silmades olid väsinud nagu alati. Aga samas terav. Ta valge särgi varrukate otsad olid kaetud punaste plekkidega. Neid plekke oli ka mujal särgil.

Täna sain teada, et mõned tunnid hiljem seda inimest enam ei olnud.

Kui ta eile minust mööda läks, käis mul peast läbi mõte küsida, kas temaga on kõik korras. Ma ei küsinud. Ja nüüd tiksub peas küsimus "aga kui?"

Esmaspäev, esimene null seitse

Nägin unes, et olin rabas. Laudtee kõrval laukas oli ilmatusuur püüton. Siis tuli üks mees, käes hall madu. Astus ligi ja sirutas mao minu suunas ja läks siis mööda. Mao nägemine tähendavat kurja inimest. Ja siis helistas mulle üks linnaametnik ... Oli lahkus ise ja rääkis väga sõbralikult. Ilus :)

Linnateater - "Pál-tänava poisid"

Ma arvan, viimati lugesin seda raamatut ehk ca 25 aastat tagasi. Kui etendus kavasse ilmus, mõtlesin, et seda küll vaatama minna ei taha - lõpp on ju teada ja nagu ei tahaks seda näha. Aga kui M. andis teada, et nüüd tuleb mul minna, siis pikalt ma ei mõelnudki - selg märg, jõudsn koju, väike kostüümidraama ja olingi märja seljaga teises reas. Algus oli suht ärplev, ju püüdis lavastaja etendust veidi enda omaks teha (aga võibolla oli raamat ka selline, ega ma ei mäleta). Aga siis hakkas teema vaikselt kerima kuni pisar tuli ka ära.

Nii hea, et ennevanasti kõik põllul ei töötanud, vaid mõned ka teatrit tegema hakkasid.

Mikk Jürjens

Linnateater - "Hamlet"

Alo Kõrve

Andrus Vaarik

Evelin Võigemast

Evelin Võigemast, Epp Eespäev

Ophelia: "Ja see siin on karikakar - õnnetu armastus, see jääb minule."

Pühapäev, kuueteistkümnes

Nii, dušši all käidud, karv kuivaks föönitatud, küüned lõigatud, ase pestud. Täielik spa-õhtu mõnel.

Ise söön hattifnatti-piparkooke ja vaatan Ben 10`i :) Ja ei teegi tööd, ei tee.

Jäära Musta Ussi Aasta 2013: "Perhaps 2013 is the year to finally decide to add a baby, or find the perfect home and cohabitate." "Success is not a random blessing, rather what happens after risk and failure."

Draamateater - "Boulgakoff"

Merle Palmiste

Draamateater

 Harriet Toompere

 Kristo Viiding

Marta Laan

Becoming George

"It takes time in the morning for me to become George, time to adjust to what is expected of George and how he is to behave. By the time I have dressed and put the final layer of polish on the now slightly stiff but quite perfect George I know fully what part I'm suppose to play." 

My soul to take ...

... asemel vaatan Elizabeth Taylor: Auction of a Lifetime.
" When Taylor overheard heard Princess Margaret declare that her 39carat diamond ring was ‘vulgar’, she offered to let HRH try it on.
Princess Margaret did, to which Miss Taylor said, ‘It’s not so vulgar now, is it?’ "

Hannibal OST

"Carrie: The longer I sat at that table, the more alone I felt. And it really hit me: I am 35 and alone!
Miranda: You are not alone.
Carrie: No, I know I have you guys, but...and really, I hate myself a little for saying this, but...it felt really sad not to have a man in my life who cares about me. No special guy to wish me happy birthday. No goddamn soulmate. And I don't even know if I belive in soulmates."

Yellow Tale Merlot 2011

Ecstasy (album version)

Olen hakanud hambaid krigistama. Ja aegajalt tuleb meelde, et keelt tuleb hingamise ajal hoida vastu suulage.
Järgmise nädala reedel lähen tehnilisele ülevaatusele ja siis paistab, kas tuleb ka remont.

Circumstance

Meil ei ole vaja kellegi õpetust, kõik õige on meie endi sees olemas..

Vaatasin hiljuti üht filmi, vist "Rikkad sõbrad". Üks naine läks pidevalt närvi sellest, kuidas inimesed oma kõrval olijatest ei hoolinud. Väikesed asjad nagu nina eest parkimiskoha äravõtmine või siis poes kassajärjekorras vaheletrügimine. Ta leidis, et need inimesed teevad maailma kõigi jaoks halvemaks. Aga seda tajus halvemana ainult tema, teistel oli ükskõik. Ehk siis seda kõike märgates tegi tema ise enda elu ja maailma halvemaks ...
Kibelen kuskile ära minema, aga ükspuha kuhu minna, ise olen ma ju endaga alati kaasas. Ja ega ma millegi muu eest ju üritagi ära joosta kui enda.

Where`s my Big Joe?

Läksin koort ostma aga näppu jäi punane vein. Poes tuli lihtsalt veiniisu meelde ja siis Cougar Town. Nii, et otsime õhtul kõige suurema klaasi välja või midagi :)
Ja eile oli tore. :) RHCP tegi head tantsumuusikat ja rahvas tantsis. Hea oli vaadata. Mul oli vist hea tuju kaasas :)

Reede nohus

Otsin "oma inimesi".

Pühapäev 25

"Ma vihkan igasuguseid algusi, asjad kuidagi ei haaku üksteisega. Kõik on juhuslik ja sa ei oska asju omavahel ühendada. Masin ei toimi. Oled kõige vastu nii kaitsetu." - Kaido Ole, EE, 12 (1162), 22.03.2012

Pühapäev. Kolm kraadi.

Täna polegi väga midagi öelda. Supp sai valmis. Kana-kookosepiimasupp. Ise olen ka üllatunud - lihtne ju! Ainult võta ja tee.

Reedesed vahuveinimullid plõksisid peas veel terve eilse päeva. Eriti õue ei saanudki. A täna lähen jooksma või?! Kui kella üheksaks see kaheinimesesupp ära seedib, siis jah. Aga kes saledaks soovib saada, tehku halba sööki :D

Neljas. Pühapäev.

Kui siiani on olnud päris mitu päris mittehead päeva, siis täna oli juba jälle heam. Ja kõik saab alguse sellest mida juba Munchousen väga osavalt tegi - tuleb endal juustest kinni võtta ja ennast välja tõmmata. Pühapäeva hommikul kella üheksaks helisema pandud äratuskell sobib selleks ideaalselt. Muidugi juhul kui seda ei ignoreeri ja ikka korralikult hambaid pesema lähed. Kiire hommikusöök diivani otsas (jah, mitte diivani nurgas) kuna igal pool mujal paistab päike mõnusalt silma, telekast Cougar Town (Courtney Cox on ilus :)). Standing-jeans - oleks ma siis teadnud, et see kõik alles tuleb :) Hiljem pükse ostes oli poes Tabasalust üks tüüp. Võib vist suht kindlalt öelda, et ta oli laksu all. Sahmis seal ringi. Poemüüjad peavad ka igasuguseid kannatama. Ok, pükse kabiinis jalga proovides õppisin itaalia keelseid numbreid - kõrvalkabiinis oli üks valjuhäälne itaallane, kes oma sõpra jooksutas ja parajamaid pükse lasi tuua. Hetkel ei mäleta ma enam ühtegi neist numbritest. No igal juhul, minu omad said pisut kitsad, aga eks ma siis söön end saledamaks või siis annavad püksid alla ja venivad ise minu järgi. Ja nüüd on hea K. eeskujul öelda: a kallid on ka :D Pärast käisin R`ga Kukekeses söömas, higistasin peaaegu terve aja - siis kui on kopsupõletik, siis ajab ju higistama? Keel on ka suht angoora terve päev olnud. Vot, või umbes nii.
Ja kuigi mul ei ole õiget tooni niiti on kõik siiski ool rait :)

14. päev

Palavik on endisel kerge 37,2. Ma ei oska enam olla. Homme lähen teen veidi lärmi.

Aphrodite

Kummaline, kui paljude Kylie laulude sõnu ma tean.

Aga 12. päeva lõpuks on võidunumbrid 37,6. Ülehomme ma tööle küll ei saa.

Sexiest Female Singers Weekend

11 päev väiksema-suurema palavikuga. Pole paha. Arst on ka nagu tagurpidi pööratud - kui ta varem ka halva soengu korrigeerimiseks varmalt antibiootikume tahtis välja kirjutada, siis nüüd juba paaril viimasel korral pöörab ta pilgu ära ja ütleb, et neid ta küll ei tahaks välja kirjutada.
Hetkel on päris ok olla, isegi pea liigub võrdselt mõlemale poole. Üleeilne 38,4 oli selle korra tipp - lapsepõlv tuli siis meelde kui palavikud olid 39-kraadised ja kõik talved olid korralikult lumised :)
Aga kes tuisuga väljas ei käi, et koerale süüa tuua, see võib terveks saada! Nii et - õue :)
Sweet talking sugar coated candy man ;)

Esimene esmaspäev 2012

All I have to say now baby you had me at hello.
Aga asjast ka - see rahvaloendus annab ilmselt kaks tulemit: loeb üle osa Eesti inimesi ja annab ka teatud pildi lohedest ja lollidest. Päris marru ajab ja on ka üksjagu kurb, mida inimesed netis kommentaarides kirjutavad (ok, neid ei tohiks ju üldse lugeda, ma tean :)). No aga ei saa, ei saa olla nii lamedaid inimesi. Ses mõttes on mul väga hea meel selle teooria üle, mis ma eelmise aasta lõpus selle aasta lõpu kohta kokku keevitasin. Darwiniga saaks ilmselt pikemalt vaielda :D

Täna.

Neljapäev

Iga kümne aasta järel ühe silmaga uude aastasse? Väike silma sidekesta põletik - miks mitte :) Sellega saab ka lapsi hirmutada, kõik emad siiski ei karda.

Kolmapäev

Muutsin järgmise nädala plaanidest hammaste pärlipesu ära, kuna Õnneliku lõpu eel pole seda praktiline teha.

Teisipäev

Miaga arsti juurde läksime taksoga. Iga kord ma mõtlen, et kas võetakse takso peale. Kordagi pole probleemi olnud. Ok. Terve tee taksojuht kratsis oma kubet. Kahju hakkas, tahtsin talle midagi soovitada - nende satikate või lööbega ei pea koos elama, ilma saab ka täitsa. Aga no eestlane ju ei hakka oma nina teise inimese probleemidesse toppima. Jutt läks kuidagi sellele, et ta oli kunagi mingi aja kesk-Ameerikas elanud ja töötanud. Vaatasin teda silmanurgast ja mõtlesin, et selge millega sa seal tegelesid - lühike siilisoeng, turske keha. Ok, võibolla tehakse kesk-Ameerikas ka muud kui pakitakse pulbrit kilostesse kottidesse. Nii, Mia pandi 5 päevaks hormoonravile. Tiss on täitsa piima täis. Rääkisime ka sellest, et võiks mõned kutsikad ajutiselt pidamisele võtta, kes piima ära jooks, aga läbi pika arutelu jõudsime ikka hormoonisiirupini. Siis jalutasime Hiiule. Kas 1182`l ongi nüüd fix-hind? Kummaline, nii võib pikemaltki lobisema jääda. Rongile ei saanud, küll aga 33 bussile, mis sõidab Koplisse. Istusin seal, kilekott näpus, kotis süstaldes 5 doosi - natuke ajas naerma ka.
Soo Rimist ostsin õhtusöögiks sinki, jäätist ja piparkooke, õlut mul kapis on. Kassas tegelesin inimvaatlusega jälle - neiu mu ees oli närviline, piilus kondoome, punasas, siis vaatas suitsupakke, ja jälle kondoome ja jälle punastas. Ei teagi, kumba ta rohkem osta soovis. Aga ostmata jäigi.
Tooms Hendrik I (kas i järel peaks siin vist punkt olema, muidu on nagu esimene?) digi-jõulukaart on nii kahetimõistetav ... Ok, Vater Unser - Meie Isa Palve ... Aga noh, mingis mõttes ta ju ongi "meie isa" praegu :)
Aitäh, kõht sai poolepeal täis, mis ei tähenda, et jäätis jääks külmkappi endale külmkapilõhna külge haakima.

Esmaspäev

Weekend.

Pühapäev

Pitsa ja Bliss Yoga ... äkki õpib enne jõule veel kõhuga hingama? :)

Laupäev

Naised peaks rohkem kleite kandma.

Noad, pisikesed näod, müts!, vildikad, särk, da Vinci, Apollo, Kosmos ja Sarah Jessica. Hommikul ei tahtnud üldse välja minna.

E 28.11.11

Faust Rež: Aleksander Sokurov

Sokurovi FAUST pole mitte Goethe tragöödia ekraniseering tavapärases mõttes, vaid selle ridade vahelt loetu. Mis värvi on maailm, milles sünnivad kolossaalsed ideed? Mismoodi see lõhnab? Fausti maailm on umbne: maailma raputavad plaanid sünnivad ahtas ruumis, kus ta ringi sebib. Faust on mõtleja, ideede suuvooder, sõnade edastaja, plaanide sepitseja. Anonüümne inimene, keda juhivad lihtsad instinktid: nälg, ahnus, lõbujanu. Õnnetu ja tagakiusatav olend, kes esitab väljakutse Goethe “Faustile”. Milleks jääda pidama hetkesse, kui ometi võiks liikuda edasi? Üha kaugemale ja kaugemale, end üha takka kihutades – märkamata, et aeg seisab paigal. Ja sinugi elu saab otsa.

“FAUST on viimane osa võimu olemusele pühendatud filmitetraloogiast. Kolme esimese filmi peategelased on ajaloolised figuurid: Adolf Hitler (“Moolok”, 1999), Vladimir Lenin (“Sõnn”, 2000) ja keiser Hirohito (“Päike”, 2005). Fausti sümboolne kujund lõpetab selle sarja suurtest mänguritest, kes on oma elu tähtsaimad panused kaotanud. Faust on selles portreede galeriis pealtnäha kohatu tegelane, peaaegu museaalne kirjanduskangelane kesk lihtsat süžeed. Mis on tal ühist nende päriselt elanud inimestega, kes tõusid omal ajal võimu tippu? Armastus sõnade vastu, mida on lihtne uskuda, ja patoloogiline rahulolematus igapäevases elus. Kurjus on üha taastuv ning Goethe sõnastas selle olemuse: “Õnnetud inimesed on ohtlikud.”"

Aleksandr Sokurov, režissöör

We come 1

Kas mehelikud intellektuaalid on nagu ükssarved - unes näed neid küll, aga vabas looduses ringi jooksmas pole neid näinud.

Käisin eile Fausti vaatamas. Sabaga manipulaator oli kuidagi tuttav - alati igal pool ilma, et keegi täpselt näeks või mäletaks, et ta seal oli. Kõik märgid näitavad, justkui oleks see olnud keegi teine. Ja äkki oligi ...

Päris raskelt jälgitav film oli, osa rahvast ei jaksanudki, läksid minema.

Homunculus oli nunnu :)

P 27.11.11

Retk / The Trip Rež: Michael Winterbottom

Võtta kaks koomikut ja jälgida neid mõnulemas oivalistes maitsenaudingutes ei tundu olevat eriti põnev kinokogemus (välja arvatud juhul, kui olete filmi “Minu õhtusöök Andrega” fänn). Kuid Michael Winterbottom, eklektiline Briti režissöör, kelle loomingusse kuulub muu hulgas selline film nagu “Mõrtsukas minu sees” (PÖFF 2010), on suutnud luua vapustavalt kaasahaarava ja humoorika filmi, mis just sellest räägibki.

Koomikud ja näitlejad Steve Coogan ja Rob Brydon (paremini ehk tuntud oma rollidega winterbottomi filmis “Lugu kukest ja pullist”, mille vaimne järg käesolev film mitmeski mõttes on) mängivad selles filmis iseennast veetmas nädalakest PõhjaInglismaa maakohtades. Nende sealviibimine on üksnes näiline, kui Coogan – kes on Brydoni vastumeelselt kaasa kutsunud – peab matka igal päeval kirjutama ühe artikli kohalikule ajalehele ja testima toite mõnes restoranis. Lõunasöögi ajal tegeleb paar teineteise jantliku tögamisega, kuid samal ajal areneb nende vahel rohujuuretasandil konkurents ja nende kuulsuse olemus kuhtub pikkamööda.

Tõelisuse ja väljamõeldise piirid hägustuvad peaaegu tundmatuseni, kui Coogan ja Brydon mängivad iseenda hüperrealistlikke versioone – Coogan seksihullu ajutist Hollywoodi staari ja Brydon tema ebakindlat, kuid endaga rahulolevat partnerit. Nende vaimukas ja hiilgavalt esitatud dialoog on filmi tuumaks ning nende pidev valmidus halvustada kõike päikese all olevat valmistab vaatajale tõeliselt rõõmu. Samas jääb pealispinna all kõlama ka tundeline lugu kuulsusest ja üksildusest, mis teeb filmist mitmekihilise, ainulaadse ja lõpmatult lummava meistriteose.

Seni selle aasta PÖFFi lemmik. Eks paistab, mis homme Faust teeb.

Kell 14:00 paistab hetkeks päike - yr.no

Kui Onu Raivo hakkab rääkima lastetusmaksust, siis paluks enne anda kõigile, kes selleks võimelised ka õigus lapsi saada.
Austraalias olla kohutav palavus, minul varbad külmetavad. Mia arvas hommikul Kalarannas, et on suvi - hakkas vette jooksma. Põlvini (kas koeral on ka kuskil põlved?) vees olles jäi hetkeks mõtlema ja siis tuli välja.

Aga ok, lähen kulutan veidi oma egoistlikku raha kohvikus.
Pilt by Zephyr

K 23.11.11

Ilus poiss Beautiful Boy Rež: Shawn Ku

Kate ja Bill valmistuvad lahutuseks, mida nad on aastaid oodanud, ent pojale Sammyle tervikliku kasvukeskkonna pakkumise nimel edasi lükanud. Nüüd, kus poeg ülikoolis õpib ning igapäevast pere keskel viibimist ei vaja, saavad vanemad "iseendale elama" hakata. Vähemalt nii see näib, kuni Sammy ühel päeval relvaga ülikooli jalutab ja 17 inimest maha laseb. Kaasa arvatud iseenda. Ja nii enda teadmata oma vanemad võimalikest ettekujutatavatest õudusunenägudest traagilisimasse paiskab.

Pärast esialgsest leinast üle saamist, põgenedes vaenulikumaks muutuva pressi ja üldsuse eest, jõuavad nad paradoksaalsel kombel teineteisele lähemale kui nad kunagi olnud on. Paratamatult aga hakkavad mõlemad, nii üksi kui üheskoos, minevikku vaatama. Mõtestama end nii abikaasade kui lapsevanematena. Otsima vastust painavale küsimusele, millele mitte kunagi terviklikku vastust ei saa. Ka (enese)kriitiliseima peeglisse vaatamisega ei ole kunagi võimalik lõplikult välja selgitada, miks nii läks. Kuidas on üldse võimalik edasi liikuda, kui nii suur osa sellest, läbi mille sa oma elu defineerinud oled, hävitatakse päevapealt?

Ei meeldinud - ma ei uskunud neid emotsioone. Need jäid pinnapealseks.

Igavik / Eternity / Tee rak Rež: Sivaroj Kongsakul

Sageli öeldakse, et üks või teine film on atmosfäärne, kuid antud juhul klapib see määratlus nagu rusikas silmaauku. IGAVIK on atmosfäärne, kuid ühtlasi ka poeetiline ja filosoofiline või vahest koguni spirituaalne film. Elu, hauatagune elu ja mälestused elust segunevad tervikuks. Minevik ja olevik käivad käsikäes nagu vastsed armunud.

Film koosneb enamvähem kolmest osast ja algab olevikuga. Hiljuti surnud mees – seega vaim – nimega Wit (Wanlop Rungkamjad) otsib oma maja, et meenutada oma kadunud elu. Surnud tailaste jaoks on väga tähtis säilitada võimalus oma armastatud ligimestega ühendust saada. Olevik suubub peaaegu märkamatult kadunukese noorpõlve, kui wit oli armunud noorde õpetajannasse nimega Koi (Namfon Udomlertlak). Algul kahtleb Koi pisut, kas ta tahab oma ülejäänud elu maal elada, kuid peagi näeb, kui väga wit teda armastab. Naine mõistab, et see armastus kestab igavesti ja jätkub ka teises ilmas. Filmi viimane vaatus kujutab raugaeas Koi elu koos oma lastega. Ta on äsja leseks jäänud ja valmistub ajutiseks eluperioodiks ilma oma suure armastuseta.

Režissöör on väitnud, et IGAVIKU jaoks ammutas ta palju ainest iseenda noorpõlvest ja suhtest vanematega. Tema jaoks on see film meditatsioon armastatud inimese surma üle, austusavaldus sellele.

Armas. See filmi tutvustus siin on küll suht lambist-tekstiga - "raugaeas Koi elu koos oma lastega" - ca 40 aastane naine on rauk? No anna olla :)

T 22.11.11

Nädalavahetus / Weekend Rež: Andrew Haigh

Filmi NÄDALAVAHETUS on kirjutanud, lavastanud ja monteerinud inglane Andrew Haigh. Ühe nädalavahetuse sündmuste taustal rullub lahti liigutav ja empaatiline suhe kahe inimese vahel. Lugu nende armumisest ning selle tagajärgedest on toodud vaatajate ette ausalt ja realistlikult, ühtki detaili ilustamata.

Üles võetud veidi vähem kui kahe nädalaga, portreteerib film kahe äsja kohtunud ja kohe teineteisesse kiindunud geimehe Russelli (Tom Cullen) ja Gleni (Chris New) elu 48 tunni vältel. Algsest üheöösuhtest saab mõlema mehe jaoks elu muutev sündmus, mis paneb neid oma sisemistest soovidest ning veendumustest mõtlema ja nende üle arutlema. Film jutustab geiidentiteedi paradoksidest ja mõistatustest tänapäevases identiteedipoliitika-põhises maailmas, samuti räägib see seksuaalse ligitõmbavuse püsimajäävast salapärast ja tagajärgedest.

NÄDALAVAHETUS ei ole ainult geiarmastusest rääkiv film, vaid on lihtsalt hea armastuslugu.

Egert Rünne
Projekt “Erinevus rikastab"

Meeldis.

R 18.11.11

Tee nagu teisedki / Either Way / Á annan veg Rež: Hafsteinn Gunnar Sigurðsson

TEE NAGU TEISEDKI on teravmeelne ja mänguline draamakomöödia, mille pisike tegevustik on viidud ajas tagasi kaheksakümnendatesse, eemale küladest ja linnadest. Küllap selleks, et kaks peategelast ära lõigata ning oma küsimuste ja vastustega rõhutatult kahekesi (või lausa üksi) jätta.

Islandi teedevalitsuse töötajate Alfedi ja Finnbogi töö on maanteejoonte maalimine ja kilomeetripostide löömine teepeenrasse. Terve suve on nad kodustest eemal, marsivad mööda silmapiirini looklevaid maanteid, ööbivad pisikeses telgis ja näevad tsivilisatsiooni vaid harvadel nädalavahetustel. Kumbki mees ei ole erilises vaimustuses ei oma tööst ega töökaaslasest. Ehk just seetõttu moodustavad nad sedavõrd sümpaatse, veenva ja vaimuka tandemi – Finn on vanem ja elutargem, seevastu tema naisevend Alfred on noor ja juhm ning räägib ja mõtleb enamasti vaid seksist. Või on see tegelikult hoopis teistpidi? Õigupoolest on kogu see muhe ja liigutav 80minutiline filmike üles ehitatud meestevahelisele värvikale dialoogile ja nende suhte arengule.

Vapustavad Islandi meri, jõed, mäed ja viljatud lagendikud on filmis tehniliselt küll ainult taustaks, aga taust on siin vaieldamatult kolmas peaosaline, mille operaator Arni Filippusson on ääretu täpsuse ja meisterlikkusega kaadrisse püüdnud. TEE NAGU TEISEDKI on just see film, mida vaadata kindlasti kinos suurelt ekraanilt.

Siim Rohtla

Hea.

PÖFF

Vene kultuurikeskuses peeti veidi kõnesid, mitte väga sõnaosavaid, siis näidati üht Islandi filmi, mille hiljem üks dirigent peo käigus maailma parimaks nädalavahetuse-kiimast rääkivaks filmiks nimetas. Siis oli üksjagu veini, pisut tantsu, siis veel üks baar, mingi maasturi kongis kodupoole sõitu kuni politsei meid kinni pidas ning lubas mitte trahvi teha kui me jala edasi läheme. Ja viimati kandsin ma ülikonda 12 aastat tagasi.

Demophobia

Ma olen märganud, et mul on probleeme suitsetamisega. Ehk siis täpsemalt suitsetajatega. Kui ma vahepeal hakkasin arvama, et üha enam inimesi tegelevad mittesuitsetamisega, siis viimasel ajal on hakanud tekkima vastupidine tunne. Ja see on häirima hakanud. Ja mitte see, et teised suitsetavad vaid pigem see, et mina ei suitseta. Hiline puberteet ja vajatus kuskile kuuluda? Aga kuidas sa kuskile gruppi kuulud, kui sa pelgad suuremaid inimrühmi? Vabandust, A. Ja T. ka.

"noh vanaisad on meil kõigil toredad targad mehed kahju et lapselastele miskit külge ei hakand" - Jürgen Rooste

"jõuan tagasi koju mu koer on vahepeal rääkima õppinud puhtast igavusest et keegi temaga ei tegele naine on niigi me lastega jännis

koer räägib mulle et tal on tunne et ta peab tegema midagi enda jaoks et ta tunneks end täisväärtusliku ja tähtsana

siiamaani oli ta nagu maetud koju korteriseinte vahele vaid harva telekat vaadates tundis et saab natuke õhku see pidi teda hulluks ajama nüüd aga helistab ta aeg-ajalt automaatvastuvõtjatele ja jätab luulelisi teateid nagu:

ajahämust kerkib hõllandusi pilvepihk on tumm metsaserval kurblik susi ülal katkend taevakumm

istume taga köögilaua ääres mina laua taga taburetil tema põrandal

joon rohelist teed suhkruga kuskil mängib blondie "broken glass" (demo) mõtlen et kui läheks teise tuppa ja küsiks naiselt et kas tema ka on viimasel ajal koeraga kõnelnud aga kuidagi kõhe hakkab

koer küsib mult et kas ma tean veel kedagi kel oleks automaatvastuvõtja"

Helsingi ...

... suhtes olen ma allergiline. Juba kolmas kord enne Helsingisse minekut jäin ma haigeks. Lükkasin sõidu kaks nädalat edasi.

Ja ETV2 näitab Pärdi kontserti Noblessneris - meeldib. Sombusesse laupäeva nagu loodud. Ise istun ka seal kuskil pimeduses, kaugel taga-taga.
Õhtuks teeb dzeimioliveri?

the city

Keegi on ventilaatori tööle pannud ja s...apange liiga selle lähedale unustanud, vaikselt pritsib.

KÜ asju ajades kipub minu rolliks jääma lasteaiakasvataja osa - tee nüüd korralikult edasi ja ära vahi ringi mis teised teevad ja ära lobise ja kuula nüüd tähelepanelikult, mis ma ütlen ... Ja ikka käib üks suur jahmerdamine. Ja siis teatab A., et tema tahaks nüüd taldriku katusele panna. Hallo, klaari enne vanad asjad ära.
Ja siis "ma tean su`st rohkem" kliendid. Sõpru ära ikka kliendiks võta. Maksab kätte.
Ok, sapp välja valatud. Ei hakanudki parem.
Ja kas inimesed ongi rumalad, või ma lihtsalt ei saa aru?

American Horror Story

Kaks esimest osa vaadatud ... The Others ja Amityville Horror ja veel miskit kokku panna, päris hea. Ah jaa, ka veidi Rosemary`s baby`t. Ja üksjagu kinkyt seksi :)

Vaatasin eile ka The Misti - maailma halvimate filmide edetabel sai uue liidri :)
Fox Life peaks varsti ka True Bloodi ja Walking Dead`i uute hooaegadega alustama.
Alati enne magamaminekut kontrolli, kas uks sai ikka lukku ;)

Täna juba tervem.

I hate the mating game.

Sain.

Kas ka võtan, selgub järgmisel nädalal. Püsitagu lainel.

Üritan ennast rahulikuks mõelda. Tunni-kahe pärast olen targem.

What a lovely way to burn

Panin True Blood`i esimesed 3 hooaega tõmbama - ehk saab kena jõulukingi.

Kõigele vaatamata tundub külm talv tulevat.
Ja muidu - üldse ei viitsi.
Kuulasin "Hallo kosmost" täna ja hakkasin mõtlema, et äkki on mul ka mõni liblik-hing ära lennanud. Tagasi saavat neid shamaaniretke ette võttes ja hingesid kristallmuna sisse püüdes ja siis neid endasse tagasi puhudes. Ise seda vist teha ei saa.
Eile vaatasin koos M´ga Mr.Nobody`t ... nii ongi.

Kolmapäev

Täna tööle jõudes oli mul deja vu - tekkis tunne nagu eile oleks ma ka tööl olnud ...

Mehed minu elus

Ja, on tulnud ette ka selliseid ebameeldivusi.
Mis mina meie abiellu tõin oli ilu ja tarkuse absoluutne harmoonia.
Noodid olid juba algusest peale valed.
Elu on pikk aga närvid lühikesed.
Ega kõik ei pea viljapuud olema, mõni võib ka ilupõõsas olla siin issanda loomaaias.
:D
Veidi tsitaate :)
Hoopis need irvitavad teiste üle kes teevad inimestele lühikesi maju.
Sõbrakomm "Alibi" - nüüd eesti keeles.

Making banana pancakes

Kui laiadele massidele võib tunduda, et mis kultuuripealinn see Tallinn ikka on, siis neile, kes selle üritustest vähegi osa on võtnud ja veel ka edaspidi võtavad on osaks saanud veidi teisi emotsioone. Aga kui neid saada vahetult koos ja läbi korraldajate, siis on see ikka veel 100x parem - aitäh ;)

Eile kuulasin siis elus esimest korda Pärti. Jah, esimest korda. Paari nädala eest nägin ära ka oma esimese ooperi. Aga see selleks :) Esimeseks kuulamiseks oli hea kuulata Pärdi kasvamist - alguses oli peas mõte, et "mismõttes see on Pärt?!", lõpuks aga - emotsioonid.
Siis saleda Mia juurest läbi ja Topsi, siis pisut liiklushuligaansust ja F-hoonesse - jaa, eile oli üle pika aja pidu :)
Nüüd banaanipannkoogid ja varsti püksijahile.
Ja liblikad on aga seda ma olen rääkinud vaid talle :)

Ma ei käi poes

Ma ostan netist. James Franco - Palo Alto stories. Shout Out Louds - Work. The Funeral Party - Golden Age of Knowere. Ja Property of England Patriots Aussiebumilt :)

Öösel ärkasin paar korda hirmuga üles, lina oli selja alt märg. Ei mäleta suuremat osa unest aga asi lõppes sellega, et otsustasin endal parema käe keskmise sõrma maha lõigata. Et lihtsam oleks luud läbi lõigata, rebisin umbes 1cm ulatuses sõrme keskmise liigese kohalt liha maha, ise imestasin, et pole üldse valus. Siis ma ei leidnud midagi, millega luud läbi lõigata ja otsustasin, et las jääb. Ja liha hakkas kohe tagasi peale kasvama.