Teisipäev

Miaga arsti juurde läksime taksoga. Iga kord ma mõtlen, et kas võetakse takso peale. Kordagi pole probleemi olnud. Ok. Terve tee taksojuht kratsis oma kubet. Kahju hakkas, tahtsin talle midagi soovitada - nende satikate või lööbega ei pea koos elama, ilma saab ka täitsa. Aga no eestlane ju ei hakka oma nina teise inimese probleemidesse toppima. Jutt läks kuidagi sellele, et ta oli kunagi mingi aja kesk-Ameerikas elanud ja töötanud. Vaatasin teda silmanurgast ja mõtlesin, et selge millega sa seal tegelesid - lühike siilisoeng, turske keha. Ok, võibolla tehakse kesk-Ameerikas ka muud kui pakitakse pulbrit kilostesse kottidesse. Nii, Mia pandi 5 päevaks hormoonravile. Tiss on täitsa piima täis. Rääkisime ka sellest, et võiks mõned kutsikad ajutiselt pidamisele võtta, kes piima ära jooks, aga läbi pika arutelu jõudsime ikka hormoonisiirupini. Siis jalutasime Hiiule. Kas 1182`l ongi nüüd fix-hind? Kummaline, nii võib pikemaltki lobisema jääda. Rongile ei saanud, küll aga 33 bussile, mis sõidab Koplisse. Istusin seal, kilekott näpus, kotis süstaldes 5 doosi - natuke ajas naerma ka.
Soo Rimist ostsin õhtusöögiks sinki, jäätist ja piparkooke, õlut mul kapis on. Kassas tegelesin inimvaatlusega jälle - neiu mu ees oli närviline, piilus kondoome, punasas, siis vaatas suitsupakke, ja jälle kondoome ja jälle punastas. Ei teagi, kumba ta rohkem osta soovis. Aga ostmata jäigi.
Tooms Hendrik I (kas i järel peaks siin vist punkt olema, muidu on nagu esimene?) digi-jõulukaart on nii kahetimõistetav ... Ok, Vater Unser - Meie Isa Palve ... Aga noh, mingis mõttes ta ju ongi "meie isa" praegu :)
Aitäh, kõht sai poolepeal täis, mis ei tähenda, et jäätis jääks külmkappi endale külmkapilõhna külge haakima.