Kas edasi lükatud otsused ning järelemõtlemised annavad ming suurema kindlustunde kui kiired ja spontaansed otsused? Tattoo tegin ära? Tegin. Kas nüüd peaks ette võtma selle, mis "plaanide" järgi peaks juhtuma alles 2,5 aasta pärast? Otsustades veidi enamat kui see, kas täna osta maasika- või virsikumaitselist jogurtit (tegelikult ma juba mitu kuud ei söö jogurtit) tundub pisut hirmutav. See lööb rutiini sassi ja just rutiin on see, mis annab mu elule mingi turvalisuse. Samas juba ammu ootan ma mingit raputust ... Aga kas ma suudan? Kas ma oskan? Kas ma olen piisavalt hea?I wait, I wait so patiently.
I`m quiet as a cup.
I hope you`ll come and rattle me.
Quick! Come wake me up!
Tead. Mina arvan, et hakka vaikselt ennast "raputama", pikkamööda, tasa&targu. :)
ReplyDeleteMa ise ka tunnen, et rutiin annab mõnuse turvatunde, aga ... Spontaansed otsused lisavad vürtsi ja sa ei tea kunagi, mis järgmisena tulla võib. Mis omakorda võib tegelikult natuke hirmutav olla, aga ... keegi pole öelnud, et elu kerge peab olema. :D
Lähed õppima äkki jälle midagi? Kolid veidikeseks välisriiki? Minupoolt on toetus olemas! :D