Peale 10 aastat truudust EMT-le tulin ma täna nende juurest ära ja läksin Elisasse. Juba üleeile proovisin, aga siis ei töötanud neil liitumissüsteemid. Täna enamvähem töötasid, pika tegemisega said nad hakkama. Küsis minult erinevaid salasõnu ka, ma siis seal kohmitsesin ja klienditeenindaja mõtles et aitab mind: "Tüdruksõbra või lapse nimi sobiks salasõnaks." Eksole! :) Lääne-Euroopas oleks klient võinud püsti hüpata ja karjuda "ahistatakse!" :)Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida ... hommikul ärgates ei osanud ma ettegi kujutada, et õhtuks olen ma pimedas trepikojas oma naabrit kabistanud ... Kogemata! Ausalt! Mis ta siis seisab pimedas ukse taga täiesti vaikselt ja täpselt lüliti ees :) Nii kui ma käe välja sirutasin, et tuli põlema panna, kostis "No nii!" ja ta pani ise tule põlema. Naabri noorem poeg. Ma arvan, see oli ta kõhupiirkond kuhu mu käsi tabas. No tõesti :)
Esimesel korrusel on vist uued inimesed. Või on seal kortereid rohkem kui välja paistab. See imepisike karvatuust elab ka kuskil seal. Väljas jalutamas on ta käinud ühe tüdrukuga, ja siis kahe tüübiga, need on samasugused karvatuustid nagu koergi, üks must, teine valge. "Tered" pole siin trepikojas veel väga tavaliseks saanud. Mõni vaatab pingsalt maha ja kui sa väga peale käid oma terega siis kähmab kiiresti mööda tormates ja kiire tere. Ülevalt korruselt rahvas on ses osas vist kõige mõistlikum.
No comments:
Post a Comment