Vahel mööda blogisid logistades jäävad asjad silma.Liblikas lendas
jõe kaldalt, kus ta oli sündinud
jõe kaldalt, kus ta oli sündinud
teisele kaldale
ja suri.
Vanamees sõudis üle jõe,
vana mees vaatas oma nägu
tumedal veel
ja ütles: nii on elu.
Poiss ja tüdruk sõudsid üle jõe.
Nad vaatasid teineteisele silmi.
Nad ei öelnud midagi.
Poiss ja tüdruk nägid teineteise silmis
lõpmatukordseks peegeldumas
iseend, maailma
ja valget liblikat
lennul
üle tumeda vee.
/Kaplinski/
Vaatasime eile K`ga Saage. 2 ja 3. Ma vist tegin filmide ajal liiga palju nalja. Analüüsisin seda, mismoodi peaks väänatav jalg tegelikult katki minema - kui jalalaba on fikseeritud paigale ja jalga hakatakse kruviks keerama, siis ju läheb jalg enne kõigist liigestest välja kui sääreluu peenikesteks pilbasteks puruneb? See muidugi ka kuidas ühes kaadris ilma kolbata aju veritses ja järgmises mitte. No odav noh :) Ja krõpse sõin liiga palju. Aga mõtlesin hoopis millestki muust. Ja täna hommikul oli tee nii libe. Ja Mia endiselt oksendab. Kus päike on? Äkki homme on hea päev? Oleks tal.
Tänane koosolek läks hästi, kuigi tulisemaid teemasid me üldse ei puudutanud nagu ajagraafik jms. Aga vähemalt jäi positiivne õhkkond. Magu ajab küll hapet üles jälle. Võtmed tuleb ära teha. Ja millalgi peaks Pagari tunnelisse roomama minema ... tahaks ju teada, kas selle kaudu saab kloostri taha metsa või mitte. Saaaaaaaaaag! :)
No comments:
Post a Comment