Nägin ühel ööl vanaema unes. Ta oli nii noor ja rõõmus. Kenasti meigitud, sellised tumeda kastani värvi juuksed ... nii nagu ma teda mäletan.Viimasel ajal on päris tihti nii, et unest ärgates ei saa ma päris täpselt aru, mis on uni ja mis reaalsus. Asjade paikaloksumine võtab hetke aega.
Väljas sajab. Hakkan terveks saama. Ehk siis rohkem pole aega haige olla.
Õhtuti paistab päike köögiaknast sisse üle elutoa.
Väikesed, aga mõnusad asjad.
Kella järgi juba täna on vanaemal aka emaemal sünnipäev. :)
ReplyDeleteAh õige, on jah täna.
ReplyDeleteTglt...kõigest hoolimata tahaks millalgi vanaemale külla minna küll. Lihtsalt. Oleks. Räägiks juttu. Kui saaks kuidagi, siis aitaks...
Pole ammu vanaema peale mõelnud...