6 kuud tagasi jäi kõik, mis plaanitud, lihtsalt ära. Sest kaks päeva varem läksime me lahku. Jah, mina olin süüdi. Nii öelda. Aga ma ei hakanud ka vastu, ei hakanud midagi nõudma - et mõtleme, vaatame. Kui nii siis nii.
Lugesin üht blogi. Paar repliiki sealt, nii kiires tõlkes ja ilma:
1.) Ükspuha kui palju haiget sa said, ei tohi sinust saada järgmine Elizabeth I.
Kuigi Elizabethil polnud tõesti vaja meeste abi riigi juhtimisel pead sa siiski tunnistama, et peale pikka päeva koju jõudes, juhtinud oma vägesid ja püüdnud hakkama saada oma ema enneaegse hukkamisega, on siiski tore ronida voodisse kellegi kõrvale, kes sind tõeliselt armastab. Koos kõigi oma vigadega.
2.) Everybody has baggage. So maybe it's not so much about losing it. But carrying it with style. ;-)
Starter Wife`is küsis Lou - would you give me all your mornings?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment